Eilse Arvo Pärdi sünnipäeva puhul meenus, kuidas teda isiklikult kohtasin, aastal 2018, Tallinna Lennujaamas. Mina, saiajärjekorras, näen, kuis muhe papi heldinult mu kaksikuid (1,5 a) silmitseb. Astub naeratades ligi, kangestun: Arvo Pärt! Küsib: “Kas nad on kaksikud? Mis nende nimed on?” Mina, pahmerdan, ajan nimed segamini.. Kummardub lastele lähemale, plutitab, poisid vehivad käte-jalgadega. Naerab: “Ega need habemikud vanamehed lastele ei meeldi jah!” Nii soe, armas, siiras, tagasihoidlik.