Hakates vaikselt leppimisse jõudma, märkan viimaste aastate kodeerimisvigu: kuna sotsiaalsed normid on minu jaoks pidevalt küsitavad olnud ning ma olen lähtunud rohkem tundest, mis inimesega tekib, olen end meestele "odavamaks mänginud" kui olen. Ma saan nüüd aru, et restoranitamine ja mitte kätte andmine jms on osa sellest, kuidas meestega peab "mängima" - jah? Olen kogu aeg arvanud, et suvel pargis istumine ja õlle joomine on mõnus tegevus heas kohas. St olen odav saak?