Siiralt soe tunne, kui jalgrattaga sõiduteed ületav algkoolilaps (ei, ta ei tulnud rattalt maha; jah, ta enne veendus, et näen teda ja peatun) tänutäheks mulle lehvitas. Teen ise sama ja õpetan lastele ka, lootuses, et see on just see tunne, mis autojuhil siis on 🤞🏼